Rododendronid/Asalead
`Haaga`
Püstine, ümara võraga põõsas. Igihaljas. Lehed tumerohelised läikivad. Roosad õied, keskosa tumedam (punane). Õitseb VI. Vähenõudlik, vastupidav. Vajavad happelist, huumusrikast ja poorset pinnast. Eelistavad tuulevaikset poolvarju. Kasutatakse turbapeenardes. Sobib mändide, tammede jt sügava juurestikuga põlispuude alla. Täiesti külmakindel, talub -30C.
K 1,5-2m L 1,2-1,5m
`Kalinka`
Sort on korrapärase ja ümara kasvukujuga ilupõõsas. Lehed on kitsad, servadest kumerdunud, ülemine külg on tumeroheline ja läikiv ning lehe alumine pool rohekashall. Õienupud on punased, õied avanenult on lehtrikulised, roosad ning kroonlehed on servadest lainelised. Õitseb mai lõpus ja juuni alguses. Noori istikuidon soovitav kevdel väetada graanulväetisega. Külmataluvus kuni -26C.
K 1-1,4m L 1-1,4m
`August Lamken`
Williamsianum rododendron, erkroosade, kellukakujuliste õitega. Õitsebi mai lõpus. Tema igihaljad munajad lehed on pehmemad rohelised kui hübriidrododendronitel. Põõsas kasvab mõõdukalt ja üsna kompaktselt, ulatudes 10 aastaga umbes 1 m kõrguseks ja 1,2-1,3 m laiuseks.
‘Red Jack’
Lehtrikujulisd õied on erkpunased, lokkis servaga ja õrnade tumedate täppidega neelus. Õitsedes moodustavad kuni kahekümnest õiest koosneva suure koonusekujulise õisiku. Õitseb mai-juuni. Kõrgus 2-2,5 (3) m, laius 2-2,5 m. Keskmise kasvukiirusega igihaljas põõsas. Taim on suure ja kergelt longus kasvukujuga. Talub külma kuni -23 °C kraadi.
‘Cunningham’s White’
Õiepungad on roosakas beežid, õis avaneb valgena mille südameks on kollane silm.
See sort talub ka kerget neutraalselt/kergelt aluselist pinnast.
Tegemist on väga vastupidava sordiga. Kõrgus 1-1,5m
Õitseb mai-juuni
‘Baden-Baden’
Punakas oranžid trompetikujulised õied. Lehed on kergelt keerduvad ja nahkjad.